üldinfo

Ringid

Ringid 2021/22 I pa

 

Ringi nimetus

Ringijuht

Aeg

Koht

Koor (1.-4. klass) –

Alla Botšarova

Esmaspäev 13.00-13.45

Teisipäev 13.00-13.45

A203

Kunstiring (1.-9.kl.) -

Kim Kvan Kho

Teisipäev 15.00 – 16.30

Neljapäev 15.00 – 16.30

A139

Keemia ring (8.-9.kl.)

Tatjana Ojavere

Kolmapäev: 14.00 – 15.30

Keemia labor

Võta kaasa

Natalja Ivanova

Esmaspäev: 13.00 – 13.45

Keemia labor

Matemaatika ring 7.klassidele

Olga Ionova

Teisipäev 14.00 - 15.30

A236

Andmekaitse

INFO ANDMEKAITSE KOHTA TARTU LINNAS:

 
Isikuandmete töötlemise toiminguid puudutavate küsimuste korral on võimalik pöörduda andmekaitsespetsialisti poole aadressil andmekaitse@tartu.ee ;või andmekaitsejuhi Egle Lääne poole.

Egle Lääne, ANDMEKAITSEJUHT

Isikuandmete kaitse üldmääruse ja teiste isikuandmete kaitsega seotud õigusaktide järgimise jälgimine Tartu linna ametiasutustes ja ametiasutuste hallatavates asutustes

Tartu Annelinna Gümnaasiumi kodukord

Lisa
Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori
17.02.2021. a käskkirja nr 17 juurde

 

Tartu Annelinna Gümnaasiumi kodukord

 

Tartu Annelinna Gümnaasiumi (TAGi) kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1 alusel.

 

I. Üldsätted

 

1. TAGi kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele (pedagoogid ja teised töötajad) täitmiseks kohustuslik. (PGS § 68 lg 1; PGS § 74 lg 1)

2. Õpilase suhtes, kes ei käitu TAGi kodukorra kohaselt, rakendatakse põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatud tingimustel ja korras (PGS § 58 lg 1).

3. TAGi kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel www.annelinn.edu.ee ja kooli raamatukogus (PGS § 69 lg 2).

4. Lähtuvalt koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse TAGi kodukorras järgmised korrad:

  • TAGi töökorraldus.
  • Nõuded õpilase käitumisele ja õpilase õigused (Põhikooli riiklik õppekava § 19 lg 5; Gümnaasiumi riiklik õppekava § 15 lg 4).
  • Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58 lg 9).
  • Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord (PGS § 20 lg 2).
  • Gümnaasiumist väljaarvamise täiendavad alused (PGS § 28 lg 2).
  • Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS § 29 lg 4).
  • Õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 35 lg 3).
  • Õpilaste õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord (PGS § 40 lg 2).
  • Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks (PGS § 44 lg 2).
  • Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord (PGS § 44 lg 2 ja § 44 lg 7).
  • Jälgimisseadmestiku kasutamise kord (PGS § 44 lg 6).
  • Kooli päevakavast õpilasele kohaldatava osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord (PGS § 55 lg 4).
  • Õpilaste tunnustamise kord (PGS § 57).
  • Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete kooli poolt hoiule võtmise (PGS § 58 lg 3 p 6).
  • Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord (PGS § 58 lg 5).
  • Õpilaspileti kasutamise kord (Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2010. a määrus nr 42 Õpilaspileti väljaandmise kord ja õpilaspileti vorm § 2 lg 4).

     II. Töökorraldus

Koolimaja

1. Koolimaja ja garderoobid avatakse koolipäevadel kell 7.00. Alates kl 15-st on avatud ainult koolimaja peauks (uks nr 1). Koolimaja suletakse, kui majas ei toimu kooli päevakava järgi või muid registreeritud tegevusi, kuid hiljemalt kell 22.

2. Koolimaja lahtioleku ajad ja töökorraldus koolivaheaegadel reguleeritakse eraldi direktori korraldusega.

3. Õpilased ja koolitöötajad hoiavad üleriideid garderoobides. Õpetajad ja töötajad hoiavad üleriideid õpetajate garderoobis või koristajate tööruumides. Õpilaste kasutuses on avatud garderoobid 1. korrusel. Koolimaja A-osas õppivate õpilaste kasutuses on lukustatavad kapid. Õpilased saavad kapi tasuta kasutusse pärast lepingu allkirjastamist. Kogu koolipere kannab vahetusjalanõusid.

4. Söömine on lubatud sööklas, puhvetis ja õpetajate tööruumides. Klassiruumides, koridorides ja avatud aladel ei ole lubatud süüa-juua, välja arvatud kooli juhtkonnaga kooskõlastatud ürituste ajal.

5. Kooli söökla ja puhvet on avatud kell 7.30 – 15; reedeti kuni kell 14. Hommikuputru pakutakse kell 7.30 – 9.30; lõunasööki pakutakse kell 9.40 – 13; pikapäevarühma einet pakutakse kell 13 -14.

6. Õpilaste viibimine garderoobis, sööklas ja koridorides tundide ajal ilma mõjuva põhjuseta on keelatud.

7. Kooli raamatukogu töötab kell 8.00. - 14.00.

8. Kooliõe kabinet töötab kell 8.00. – 15.00.

9. Õpetajatel ja töötajatel on juurdepääs tööruumidesse ja klassidesse, kus toimuvad kooli päevakavas ja ametijuhendites kirjeldatud tegevused. Õpetajad ja töötajad vastutavad kasutatavates ruumides ruumi ja tehniliste vahendite korrasoleku eest. Ruumist lahkudes kustutatakse valgustus, suletakse aknad, lukustatakse uks. Õpilasi ja kooli seisukohalt kõrvalisi isikuid ei jäeta järelevalveta ruumidesse.

10. Klassivälised üritused, koosolekud, ringitunnid jms lõpevad hiljemalt kell 22.00. Väljaspool õppetunde toimuvate ürituste ja tegevuste ajal vastutab koolimaja avamise ja korra eest koolis administraator või ürituse / tegevuse korraldaja. Ühekordsete tegevuste läbiviimise aeg ja koht kooskõlastatakse kooli direktoriga.

11. Kui õpetajad või töötajad soovivad kooli ruume kasutada muuks kui kooli päevakavas ja ametijuhendis kirjeldatud tegevusteks, tuleb see kooskõlastada kooli direktoriga ja vormistada lepinguga.

12.  Õpetajad ja õpilased kasutavad printimiseks ja paljundamiseks Overall`i tehnikat vastavalt kehtestatud korrale.

13. Õpilased on kohustatud kooli ruumides korda hoidma. Õpilased koristavad kooli territooriumi 1 kord aastas huvijuhi poolt koostatud graafiku alusel.

Õppekorraldus

1. TAGi õppe- ja kasvatustöö vormid ja ajakava on kirjeldatud kooli päevakavas. Päevakava kirjeldab õpilaste tunni-, konsultatsiooni- ja õpiabi-, pikapäevarühmade, parandusõppe rühmade ja ringide tegevust.

2. Kooli päevakavale lisaks võib õppetöö toimuda ühekordsete õppekavaväliste ürituste raames kooli territooriumil ja väljaspool seda. Väljaspool päevakava toimuvate õpilasürituste ja õpitegevuste korraldamiseks annab loa kooli direktor.

3.  Koolis toimub statsionaarne õpe. Statsionaarne õpe toimub kontakttundide või juhendatud e-õppe vormis. Juhendatud e-õppe päevi viiakse läbi vastavalt kooli üldtööplaanile või juhtkonna otsusele. Eriolukordade puhul, kus koolis viibimine võib kujutada ohtu seal viibivate inimeste turvalisusele või tervisele, võib kooli juhtkond otsustada kooli osalisele või täielikule e-õppele suunamise. Otsuse tegemisel arvestatakse konkreetset olukorda ja vastava valdkonna spetsialistide (Terviseamet, Päästeamet vm) arvamust ning otsus kooskõlastatakse vajadusel kooli pidajaga. Otsusest teavitatakse kooli töötajaid, õpilasi ja nende vanemaid kooli kodulehe ja eKooli kaudu. Teavituses on välja toodud otsuse põhjendus ja e-õppe periood. Kui perioodi ei ole võimalik määratleda, siis on teavituses info selle kohta, millal ja kuidas antakse teada e-õppe perioodi kestvusest.

4. Õppetunnid toimuvad kooli tunniplaani järgi järgmise ajakava kohaselt:

  1. tund: 08.00. - 08.45.
  2. tund: 08.55. - 09.40.
  3. tund: 10.00. - 10.45.
  4. tund: 11.00. - 11.45.
  5. tund: 12.00. - 12.45.
  6. tund: 13.00. - 13.45.
  7. tund: 13.55. - 14.40.
  8. tund: 14.50. - 15.35.

Tundide algust tähistab helimärguanne.

5. Teave õppetöö ja klassiväliste ürituste kohta on kättesaadav kooli koduleheküljel www.tag.ee.

6. Kui õpperuumi õhutemperatuur on vähem kui 19ºC, siis jäävad õppetunnid selles õpperuumis ära. Õppetunnid jäetakse ära võimlas, kui õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. Kui tegelikult toimiva välisõhu temperatuur (reaalne temperatuur koolipäeva hommikul kell 06.00 www.emhi.ee andmetel arvestades lisaks tuule-külma indeksi tabelit www.tervisekaitse.ee ) on miinus 20ºC ja madalam, siis ei pea 1. - 6. klassi õpilased kooli tulema, miinus 25ºC ja madalama tegelikult toimiva õhutemperatuuri juures ei pea kooli tulema ka 7. - 9. klassi õpilased. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud põhikooli õpilastele korraldatakse õppetöö.

7. Kehalise kasvatuse tunnid võivad 1. - 6. klassi õpilastel toimuda õues, kui tegelikult toimiva välisõhu temperatuur on kuni miinus 10ºC ja 7. - 12. klassi õpilastel, kui tegelikult toimiva välisõhu temperatuur on kuni miinus 15ºC. Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Töökorralduse erisused kestva ohu olukordades 

1. Eriolukordade puhul, kus koolis viibimine võib kujutada ohtu seal viibivate inimeste turvalisusele või tervisele, kehtestab kooli direktor erisused kooli päevakava rakendamises, ruumide kasutuses ja koolimaja lahtioleku aegades.

2. Kool juhindub terviseameti, päästeameti ja / või kooli pidaja poolt viiruste leviku tõkestamiseks vm koolimajas tekkinud ohtliku olukorra tõttu antud korraldustest ja soovitustest.

3. Viiruste leviku tõkestamiseks vm ohtliku olukorra tõttu viiakse miinimumini kõrvaliste isikute viibimine koolimajas.

4. Viiruste leviku tõkestamiseks vm ohtliku olukorra tõttu korraldatakse koolis kas täies mahus või osaline juhendatud e-õpe üksikutele klassidele või kooliastmetele.

5. Viirusohtlikul perioodil rakendatakse koolimajas terviseameti poolt soovitatud hügieenireegleid.

 

III. Nõuded õpilase käitumisele ja õpilase õigused


Õpilase kohustused

1. Õpilane juhindub oma käitumises õigus- ja haldusaktidest, samuti headest kommetest ja tavadest ning riikliku õppekava üldosas sätestatud alusväärtustest, mis on detailsemalt esitatud TAGi õppekavas. Kui õpilane kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta, vältimaks nõuete rikkumist, nõu saamiseks õpetaja ja / või kooli juhtkonna poole.

2. Gümnaasiumi õpilane käitub eetiliselt ning järgib üldtunnustatud väärtusi, kõlbluspõhimõtteid ja üldkehtivaid moraalinorme.

3. Gümnaasiumi õpilane tähtsustab käitumisel üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu).

4. Gümnaasiumi õpilane toetub oma käitumises olemasolevatele teadmisstruktuuridele, mis on omandatud põhikoolis ning omandatakse edasi gümnaasiumis, mis tagavad õpilase suutlikkuse elulistes olukordades tulemuslikult toimida.

5. Põhikooli õpilane järgib käitumisel üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu).

6. Põhikooli õpilane käitub eakohaselt, omandades kogemusi, mis muudavad tema käitumist eesmärgipärasemaks ning arendab vastutust oma tegude tagajärgede eest.

7. Õpilane kannab koolis õpitegevusteks kohast riietust. Soovitav on kanda koolivormi.

8. Põhikooli õpilane käitub lugupidavalt oma klassi ja kooli suhtes, on viisakas, täidab lubadusi, ei naeruväärista kedagi, ei kiusa ega narri ei kaasõpilasi ega täiskasvanuid. Õpilane tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest, hoiab puhtust ja korda. Õpilane järgib kõlbelisi tõekspidamisi ning häid käitumistavasid.

9. Õpilane tunneb ja järgib kooli kodukorda. Õpilane järgib järgmisi nõudeid:

  • Õpilane viibib koolimajas ja kooli territooriumil vastavalt kooli päevakavale kogu koolipäeva.
  • Koolimaja A-osas koduklasse omavad õpilased veedavad koolipäeva A-osas ja C-osa avatud puhkealadel, kui kooli päevakavas ei ole kirjeldatud teisiti.
  • Koolimaja B-osas koduklasse omavad õpilased veedavad koolipäeva B-osas ja C-osa avatud puhkealadel, kui kooli päevakavas ei ole kirjeldatud teisiti.
  • Õpilane osaleb õppetundides oma klassi tunniplaani järgi. Õpilane lahkub tunnist ainult mõjuval põhjusel, millest ta on eelnevalt teavitanud klassijuhatajat ja / või aineõpetajat.
  • Õpilane jätab üleriided ja välisjalatsid garderoobi ja / või lukustatavasse kappi.
  • Õpilane tuleb klassiruumi hiljemalt tunni algust tähistava helimärguandega.
  • Õpilasel on koolis kaasas õpilaspilet, õpilaspäevik (1. – 3. klass), koolipäevaks vajalikud õpikud ja õppevahendid.
  • Õpilasel on kodused ülesanded tehtud. Kui õpilasel on kodune töö tegemata, teavitab ta sellest aineõpetajat enne tunni algust.
  • Õpilane võtab tundidesse kaasa ainult õppetööks vajalikud esemed.
  • Õpilane toimib tunnis õpetaja antud korraldustele vastavalt ja ei häiri mingil viisil tunnikorda, ei sea oma käitumisega ohtu ennast, kaasõpilasi ega õpetajaid. 
  • Õpilase mobiiltelefon on tundide ajal välja lülitatud.
  • Õpilane hoiab ja ei kahjusta kooli vara, sh IKT-vahendeid, samuti teistele õpilastele ja kooli töötajatele kuuluvat vara. Kui õpilane on rikkunud, lõhkunud või kahjustanud või varastanud kooli või kaasinimeste vara, siis kompenseerib õpilane või tema vanem tekitatud kahju rahaliselt või esemeliselt tekitatud kahju ulatuses vastavalt võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatule või teistele õigusaktides kehtestatud nõuetele.
  • Õpilane järgib arvuti ja interneti kasutamisel Eesti Vabariigi seadusi ja häid tavasid ning ühiselunorme ning TAGis kehtivat arvutite ja arvutiklassi kasutamise korda.
  • Õpilasel on keelatud paigaldada arvutitesse programme ilma süsteemiadministraatori või infojuhi loata.
  • Õpilane teavitab klassijuhatajat ühe nädala jooksul oma isikuandmete (nt perekonnanimi) ja vanemate kontaktandmete (nt elukoht, telefoninumber) muutumisest.
  • Õpilasel peab olema g-maili konto, et osaleda e-õppes.
  • Õpilased kasutavad soovi korral printimiseks ja paljundamiseks Overall`i tehnikat vastavalt kehtestatud hinnakirjale.

Õpilaste õigused

1. Õpilane saab haridust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud mahus ja korras.

2. Õpilane võib õppida valikaineid kooli õppekavas sätestatud mahus ja valikus.

3. Õpilane saab vajadusel õpiabi ja konsultatsioone aineõpetajatelt ja erispetsialistidelt.

4. Õpilane saab teavet õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise tingimuste ning korra kohta klassijuhatajalt ja teavet õppeainete hindamise korra ning kontrolltööde ajakava kohta aineõpetajatelt.

5. Õpilane võib parandada mitterahuldavaid hindeid vastavalt kooli õppekavas sätestatud korrale.

6. Õpilane võib esitada põhjendatud taotluse teise paralleelklassi või õpirühma üleviimiseks kahel korral õppeaastas (septembris ja jaanuaris).

7. Õpilane võib õppenõukogult taotleda õigust õppida individuaalse õppekava alusel ning gümnaasiumiastmel sooritada eksameid eksternina vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 18 sätestatud korrale.

8. Õpilane võib osa võtta ringide tegevusest, klassi ja kooli üritustest ning õpilasesinduse tööst, kui puudub eraldi kehtestatud piirang.

9. Õpilane võib kasutada koolimaja ruume kooli töötajate poolt juhendatud õppekavavälistes tegevustes osalemiseks vastavalt kooli töötaja ja direktori vahelisele suulisele või kirjalikule kokkuleppele.

10. Õpilane võib olla valitud kooli õpilasesindusse ja kooli hoolekogusse (gümnaasiumiastmel).

11. Õpilane võib õpilasesinduse või klassijuhataja kaudu teha kooli juhtkonnale ettepanekuid õppetöö korralduse, klassivälise tegevuse vms osas.

12. Õpilasel on õigus tundidevälisel ajal õpetajate loal kasutada kabinettides, sh arvutikabinettides, arvutit.

13. Õpilane saab tasuta (vastavalt kehtestatud korrale) või tasu eest süüa kooli sööklas ja puhvetis.

14. Õpilane võib pöörduda kooli juhtkonna poole konfliktide lahendamiseks.

15. Õpilane saab koolist õigeaegselt teavet koolikorralduse, õpilase õiguste ja õppimisvõimaluste kohta.

16. Õpilane saab vajadusel koolis esmast meditsiiniabi.

 

IV. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord

 

1. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisel lähtub kool haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatut.

2. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse sõltuvalt rakendatavast meetmest õpilast ja tema vanemat direktori käskkirja ärakirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kätte toimetamise kaudu või klassijuhataja kirjaliku või suulise teavituse abil.

3. Mõjutusmeetmetena rakendatakse järgmisi abinõusid:

  1. õpilase käitumise arutamine vanemaga;
  2. õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
  3. õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
  4. õpilasele tugiisiku määramine;
  5. kirjalik hoiatus ja noomitus direktori käskkirjaga ning sellest lapsevanemate teavitamine;
  6. esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
  7. õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
  8. konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
  9. kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
  10. pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
  11. ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
  12. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

4. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamiseks võivad teha ettepanekuid kõik õpetajad, esitades need suuliselt või kirjalikult vastava õpilase klassijuhatajale. Klassijuhataja arutab avaldusi õppealajuhatajaga. Õppealajuhataja juhib järgnevaid tegevusi.

5. Tugi- ja mõjutusmeetmete mõju kohta tehakse kokkuvõte õppenõukogus ja hinnang väljendub õpilase käitumishindes.

 

V. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord

 

1. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatust, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 22 sätestatut ja haridus- ja teadusministri 24. augusti 2010. a määruses nr 46 "Kooliraamatukogude töökorralduse alused" sätestatud erisusi.

2. Õpilane või tema vanem ja koolitöötaja peab kandma tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud. Õpilasel ja koolitöötajal on õigus võtta ära õpikute tagastamisel enda poolt õpikutele tehtud parendused, kui see on õpikut kahjustamata võimalik. 

3. Õpilane ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

4. Õpilane ja koolitöötaja peab tema kasutusse antud õpikud kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kooli raamatukogu võib õppevahendi tagastamist nõuda ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul õpilane ja koolitöötaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada.

5. Õpikute tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub raamatukogu poolt määratud tähtaja jooksul, mis on sätestatud raamatukogu kasutuseeskirjades (kinnitatud TAGi direktori käskkirjaga nr 17 8. veebruarist 2011).

6. Raamatukogu võib õpiku tagasi nõuda, kui:

  • ta vajab õpikut ettenägematute asjaolude tõttu;
  • õpilane või koolitöötaja annab õpiku kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui õpik on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste täitmata jätmise tõttu;
  • õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.

Kui õpikud laenutati individuaalselt õpilasele, siis vastutab õpikute tagastamise eest õpilane. Kui õpikud anti komplektidena aineõpetajale või klassijuhatajale, siis vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest vastavalt aineõpetaja või klassijuhataja.

7. Õppekabinetti koolitöötajale antud õpikud tagastatakse raamatukokku või pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.

8. Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või tema vanem vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ettenähtud hüvituskorrale. Koolitöötaja hüvitab  enda poolt tekitatud ainelise kahju vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.

9. Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamise nõuded tasuta kasutusse antud õpiku muutusest või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest. Õpilase või koolitöötaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduse äravõtmiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.

 

VI. Gümnaasiumist väljaarvamise täiendavad alused

 

Korduvalt kodukorda rikkuv õpilane arvatakse koolist välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustel, kui õpilane korduvalt rikub:

  • õpikute kasutamise ning koolile tagastamise tingimusi ja korda;
  • õppest puudumisest teavitamise korda;
  • õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise korda;
  • vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise korda;
  • kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise korda;
  • õpilaspileti kasutamise korda koolis.

Õpilane arvatakse koolist välja, kui ta seab ohtu enda ja teiste turvalisuse ning kasutab korduvalt esemeid viisil, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise vajaduse.

 

VII. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord

 

1. Hindamisest teavitamisel lähtub kool haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust.

2. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool hindamisest elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel.

3. Kui õpilasel ja tema vanemal ei ole võimalik saada teavet hindamisest elektroonilise õppeinfosüsteemi vahendusel, siis saavad nad koolile esitada vastava teabenõude. Õpilase ja / või vanema teabenõude alusel antakse neile teavet hindamisest elektroonilise õppeinfosüsteemi väljavõttena. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist toimetatakse õpilase kätte. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist saadetakse vanemale õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10aastane. Noorema õpilase puhul saadetakse väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist postiga, kui vanemaga ei ole kokku lepitud teisiti.

4. Õpetajad teavitavad õpilasi ja vanemaid hindamise korraldusest põhikoolis trimestri alguses ja gümnaasiumis kursuse alguses suuliselt ja eKooli vahendusel. Info hindamise kohta on esitatud ainekavades, mis avalikustatakse kooli koduleheküljel.

5. Õpilaste hinnetest õppeperioodi jooksul saavad õpilased ja vanemad infot eKoolist või teabenõude alusel kokkulepitud muul viisil kogu õppeperioodi jooksul. Kokkuvõtvatest hinnetest saavad põhikooli õpilased ja vanemad infot kolm korda õppeaasta jooksul, trimestrite lõpus; gümnaasiumi õpilased ja vanemad õppeaasta jooksul iga kursuse lõpus.

 

VIII. Õppest puudumisest teavitamise kord

 

1. Õppest puudumisest teavitamisel lähtub kool haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 35 - § 36 sätestatut.

2. Üks kord trimestri jooksul teavitab kool vanemaid, saates neile õppest puudumise kokkuvõtte. Kokkuvõttega saab vanem tutvuda elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel. Kui vanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonilise õppeinfosüsteemi vahendusel, siis saab ta koolile esitada vastava teabenõude. Teave puudumiste kohta saadetakse vanemale õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10aastane. Noorema õpilase puhul saadetakse teave vanemale postiga, kui vanemaga ei ole kokku lepitud teisiti. Õpilase poolt puudutud tundide arv märgitakse iga trimestri lõpul õpilase klassitunnistusele.

3. Koolikohustusliku õpilase vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjusest elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid. Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu. Kui vanemal puudub juurdepääs elektroonilisele õppeinfosüsteemile, siis valib vanem puudumisest teatamiseks talle sobiva teavitamise viisi: e-kirja, helistamise või paberkandjal kirja saatmise klassijuhatajale või kooli sekretärile.

4. Gümnaasiumi õpilane või tema vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õppest puudumisest ja võimaluse korral puudumise kestvuse elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu. Kui elektroonilisele õppeinfosüsteemile õpilasel või vanemal ligipääs puudub, siis valib õpilane või vanem puudumisest teavitamiseks talle sobiva teatamise viisi: e-kirja, helistamise või teate paberkandjal klassijuhatajale või kooli sekretärile.

 

IX. Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord õpilastele õppekavavälistes tegevustes

 

1. Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatust.

2. Kool annab rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid tasuta õpilaste ja õpetajate kasutamisse lepinguga. Leping võib olla suuline või kirjalik vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Lepingu koolipoolseks esindajaks on direktor. Õpilastel tuleb lepingu sõlmimiseks kooli direktorile esitada kirjalik avaldus, milles on kirjeldatud kooliruumi kasutamise eesmärki, ajakava, tegevuses osalevate õpilaste nimekiri ja juhendav õpetaja.

 

X. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks

 

1.   Õpilased, õpetajad, kooli töötajad ja teised koolis viibivad isikud käituvad kooli ruumides ja territooriumil nende eneste või kaasinimeste vaimset ja füüsilist turvalisust ning kooli ja isiklikku vara kahjustamata.

Inimeste vaimse turvalisuse seab ohtu: vahetu ja virtuaalne kiusamine, laimamine, tõrjumine, vaenu õhutamine, väljapressimine, ebavõrdne kohtlemine, tegevusetus reageerimist nõudvates olukordades, tahtlik õpi- ja töökeskkonna destabiliseerimine, valeinfo levitamine, sõimamine ja ebatsensuursete sõnade kasutamine jne.

Inimeste füüsilise turvalisuse seab ohtu: süttivate esemete ja tulega hooletu ümberkäimine, relvade ja muude ründamiseks mõeldud esemete omamine ja kasutamine, hooletu ja agressiivne liikumine rahvarohketes ruumides ja koridorides ning teedel; alkoholi ja meelemürkide mõju, libedad põrandad, trepid ja teed; lagunenud mööbel ja kulunud põrandakatted ning mittetöökorras tehnilised vahendid; vale temperatuur ja õhutamistingimused ruumides; jääpurikad ja lumi katusel, haigushood ja nakkused, vandalism; arutute riskide võtmine ja ohutusreeglite ignoreerimine ruumide akende, uste, katuseluukide jms kasutamisel, tegeledes keemia- ja füüsikakabinettides, spordisaalis, tööõpetuse ja kodunduse kabinettides, sööklas; tegevusetus reageerimist nõudvates olukordades jne.

2.   Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks kasutatakse järgmisi abinõusid: inimeste teavitamine (vestlused, erialaspetsialistide konsultatsioonid, info- ja klassijuhatajatunnid õpilastele, koolitused õpetajatele ja töötajatele, õppused õpilastele ja kõigile kooli töötajatele, lapsevanemate teavitustöö infotundides ja lapsevanemate koosolekutel); kooli ruumide ja territooriumi seisundi jälgimine ja jooksev remont; õpetajate korrapidamine kooli ruumides; hädaolukordade lahendamise plaani kavandamine, täiustamine ja arutamine õpilastega ja kooli töötajatega; kooli kodukorra ja töökorralduse reeglite järgimise kontroll kooli juhtkonna poolt; koostöö kooli pidaja, päästeameti ja terviseametiga.

3.   Kriisi- ja hädaolukorra tekkimise korral toimivad õpilased ja kooli töötajad vastavalt olukorrale ja TAGi hädaolukordade lahendamise plaanis kirjeldatule. Plaan on paberkandjal kättesaadav TAGi A- ja B-osa õpetajate toas ning elektrooniliselt kooli koduleheküljel www.tag.ee.  

4.   Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest on kohustatud teatama iga märkaja või asjaosaline.

Sõltuvalt olukorra olemusest ja ohtlikkusest teatab õpilane:

  • viivitamatult esimest juuresolevat või kättesaadavat täiskasvanut ja / või kutsub ise välja päästeteenistuse (tule- või ründeoht, õnnetus, terviserike vms);
  • esimesel võimalusel klassijuhatajat, aineõpetajat või mõnd teist kooli töötajat, kui inimeste elu pole otseselt ohus.

Sõltuvalt olukorra olemusest ja ohtlikkusest õpetaja või töötaja:

  • kutsub viivitamatult välja päästeteenistuse (tule- või ründeoht, õnnetus, terviserike vms);
  • teavitab juhtunust kooli sekretäri, kes suunab info edasi kooli direktorile  ja / või kooli juhtkonna liikmetele või kutsub abi väljastpoolt;
  • teavitab olukorraga seotud õpilase klassijuhatajat, kes suunab info edasi erialaspetsialistidele, kooli juhtkonnale ja lapsevanematele.

Direktor teavitab juhtunust kooli pidajat, vajadusel õiguskaitseorganeid, kooli juhtkonna liikmeid, kollektiivi, hoolekogu ja lapsevanemaid ning suhtleb meediaga.

5.  Direktoril on õigus nõuda kooli töötajalt või õpilaselt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjalikku seletust süüteo kohta ja kooli töötaja või õpilane on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletust ei nõuta, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Seletuse andmisest keeldumise, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamise eest võib kooli töötajale määrata distsiplinaarkaristuse. Seletuse andmisest keeldumise eest ei saa distsiplinaarkaristust määrata töötajale, kes oli selle õpilase, kelle teo kohta talt seletust nõuti, lähedane sugulane (vanem, vend, õde). Seletuskirja kantakse vähemalt alljärgnev: süüteo toimepanemise aeg ja kirjeldus; seletuskirja koostamise kuupäev; seletuskirja kirjutaja nimi ja allkiri.

6. Õpilaselt, kes on toime pannud süüteo, võetakse kooli töötajate poolt juhtumi kirjeldus.

7. Kooli töötajad ei tohi õpilase iseloomustamisel viidata kustunud või ennetähtaegselt kustutatud karistustele.

8. Direktor võib kooli nimel pöörduda politseisse või kohtusse ühe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama süüteost.

9. Kui direktor leiab, et isikut, kes pani toime süüteo, ei saa mõjutada pedagoogilise vestluse kaudu, teeb ta vastava esildise ning saadab selle Politsei- ja Piirivalveameti vastavasse osakonda koos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Enne politseisse pöördumist tuleb õpilasele ja tema seaduslikule esindajale selgitada teo olemust ja alust.

10. Kui direktor pedagoogilise vestluse tulemusena jõuab järeldusele, et õpilane on oma teo keelatusest aru saanud või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale muutnud, siis võib politseisse jätta esildise tegemata.

11. Kui kooli territooriumil viibivad alkoholi- või narkojoobes või suitsetavad isikud, siis tuleb pöörduda politsei esindaja poole, kes rakendab meetmeid vastavalt politseiseadusele ja tubakaseadusele.

 

XI. Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord

 

1. Õpilased viibivad koolis vastavalt kooli päevakavas neile kohaldatud osale (tunniplaan, ringitunnid, õpiabi tunnid, konsultatsioonid, pikapäevarühm).

2. Koolipäeva jooksul võib kooli territooriumilt lahkuda klassijuhataja teadmisel kooli poolt organiseeritud õpitegevuste käigus (ekskursioon, muuseumitund jms) või lapsevanema individuaalsel palvel.

3. Kui õpilane lahkub koolipäeva jooksul koolist luba küsimata, käsitletakse seda kui kodukorra rikkumist ning rakendatakse meetmeid käesoleva kodukorra 4. peatükis kirjeldatu järgi.

 

XII. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

 

1. Ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumiste vältimiseks või uurimiseks kasutatakse koolis toimuva jälgimiseks pilti ja heli salvestavat jälgimisseadmestikku. Salvestisi kasutatakse fikseeritud süüteo uurimiseks ja avalduste põhjal, milles kirjeldatakse koolihoones toimunud sündmuste järelvaatamise vajadust. Salvestise järelvaatamiseks annab loa kooli direktor või tema poolt volitatud isik.

2. Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse üks kuu salvestamise päevast arvates. Salvestist säilitatakse piiratud juurdepääsuga valvatavas ruumis. Salvestise konfidentsiaalsuse eest vastutava isiku määrab direktor käskkirjaga.

3. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse koolimaja välisuste kohal teabekleebist, millel on musta värviga videokaamera kujutis või sõna “videovalve”.

4. Juurdepääsuõigus salvestile on direktoril ja tema käskkirjaga määratud juurepääsuõigust omavatel isikutel.

 

XIII. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

 

1. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise korras lähtub kool haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust.

2. Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks kooli veebilehe kaudu.

3. Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik saada teavet kooli veebilehe vahendusel, siis tehakse õpilasele ja vanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduv osa teatavaks viisil, milles kool lepib kokku õpilase ja vanemaga individuaalselt.

4. Kui vähemalt 10-aastane õpilane on saanud kooli veebilehelt informatsiooni kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa kohta ja selles tehtud muudatuste kohta, siis vastavalt haldusmenetluse seadusele loetakse teavitatuks ka õpilase vanem.

5. Alla 10-aastase õpilase vanemale, kes ei ole tutvunud kooli päevakavas õpilasele kohalduva osaga või selles tehtud muudatustega kooli veebilehe kaudu, edastatakse vastav teatis vanema antud elektronposti aadressile või muul viisil vastavalt eelnevale kokkuleppele vanemaga.

6. Kooli päevakavast õpilastele kohaldatava osa sisu loovad õppealajuhatajad ja avalikustavad selle kooli veebilehel hiljemalt üks nädal enne õppeperioodi (õppeaasta, trimester) algust. Muudatusi teevad õppealajuhatajad vastavalt vajadusele ja teavitavad neist klassijuhatajaid vähemalt üks nädal enne muudatuste kehtima hakkamist kooli  õpetajate elektroonilise listi kaudu. Klassijuhatajad vahendavad infot õpilastele ja nende vanematele klassis loodud infokanalite kaudu.

 

XIV. Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul

 

1. Õpilasi tunnustatakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 37 "Õpilase tunnustamise tingimused ja kord" (vastu võetud 09.08.2010) kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“ ja kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines“,  kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning kuld- ja hõbemedaliga.

2. Õpilaste tunnustamise kriteeriumid ja tunnustamise viisid arutavad läbi õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindus ning kehtestab kooli juhtkond. Põhjendatud tunnustamise ettepanekuid võivad kooli juhtkonnale teha kõik kooli põhikirjas kirjeldatud organid, õpetajad ja õpilased.

 

XV. Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise kooli poolt

 

1.  Koolitöötajal on õigus võtta õpilaselt ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja kahjustamise vastavalt PGS § 44 lg 1 kirjeldatule:

Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:

  1.  relv relvaseaduse tähenduses;
  2.  lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
  3.  aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;
  4.  aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt;
  5.  muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks..


XVI. Kooli hoiule antud esemete hoiustamine ja nende tagastamise kord

 

1. Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool võlaõigusseaduses § 883 - § 986 sätestatust ja PGS § 58 lg 5.

2. Kooli hoiule antud eset hoiab direktor. Ta peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil. 

3. Kool ei vastuta õpilaste garderoobis hoitavate üleriiete ja esemete eest, kuid tagab garderoobide valve ja võimaluse rentida lukustatavat kappi.

4. Mõjutusmeetme, milleks on eseme kooli hoiulevõtmine, rakendamise protokollimine on kohustuslik. Õpilasele, kellelt ese hoiule võetakse, väljastab direktor viivitamata eseme hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse kooli nimetus, isiku andmed, kelle ese hoiule võetakse, hoiulevõtmise aeg ja põhjus, õiguslik alus, mõjutusmeetme rakendamise otsust sisaldava käskkirja number ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui õpilane, kellelt ese hoiule võetakse, ei ole eseme omanik ega seaduslik valdaja või kui eset ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab direktor omanikku või seaduslikku esindajat eseme hoiulevõtmisest viivitamatult.

5. Hoiulevõetud eseme omanikule või seaduslikule valdajale tagastatakse asi viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.

6. Eseme hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

 

XVII. Õpilaspileti kasutamise kord

 

1. Koolis on õpilaspilet kasutatav koolimajja sissepääsu õiguse tõendamiseks. Õpilaspiletit tuleb näidata kooli valvetöötajale või õpetajale nõude korral.

2.  Lugejateenindus raamatukogus toimub õpilaspileti alusel.

3. Õpilaspiletiga registreerib õpilane toidukorra koolisööklas. 

 

Ajalugu

Staatuse muutus
Direktorid
Traditsioonid
Kakskeelse õppekava ajaloost
Medalistid
 

Tartu Annelinna Gümnaasium alustas tööd 1964.a. 8-klassilise koolina. Kool oli Tartu koolide seas kõige väiksem (350 õpilast, 17 õpetajat). Asuti hoones Lutsu tänaval, mida oli kohandatud vastavalt kooli vajadustele. 1983.a. koliti uude hoonesse ning koolist sai üks suuremaid, kaasaegse õppevarustusega Tartu 13. Keskkool, mis 1997.a. nimetati ümber Tartu Annelinna Gümnaasiumiks. Uue nime valisid kooli õpetajad ja õpilased üheskoos, arvestades seda, et paljud neist elavad Annelinna mikrorajoonis.

Kooli ajaloo tähtsamad sündmused:

Staatuse muutus:

1976.a. – 8.kl. koolist sai keskkool
1993.a. – alustati õpetust kakskeelse õppekava alusel

Direktorid:
1964.a. – M. Lvova
1968.a. – A. Skljar
1972.a. – T. Atonen
1987.a. – J. Lindevaldt
2008.a. - H. Asser

Kuigi gümnaasium on noor, on koolil olemas oma traditsioonid:

 

  • pidustused, mis on seotud kooli juubelitega;
  • ainenädalad ja ainedekaadid;
  • õpilaste omavalitsuse päevad;
  • pühitsemine gümnasistideks;
  • esimene koolikell, viimane koolikell;
  • vastlad – vene folkloori pidu;
  • jõulud - eesti rahva tavad;
  • uusaastapeod;
  • maleturniirid;
  • spordipäevad, tervisepäevad;
  • jalgpall- s/k "Merkuur-Juunior".

TAG on üks esimesi venekeelseid gümnaasiume, mille õppekavasse on sisse viidud eesti-vene kakskeelne õpetus, mis aitab õpilastel paremini kohaneda Eesti ühiskonnas. Lisaks sellele õpetatakse võõrkeelt alates 3.klassist. Alates 2004.a. on avatud hilise keelekümbluseklass.

Kakskeelse õppekava ajaloost Tartu Annelinna Gümnaasiumis

 

  • ... - 1992 Eesti keele kui õppeaine õpetuse alustamine I klassis Eesti keele tundide arvu suurendamine keskastmes; nn süvaõpe keskkoolis
  • 1992/93 Eksperimentaalne 1. klass osalise eestikeelse õpetusega
  • 1993/94 Koostöö algus TÜ pedagoogikaosakonnaga; õpikusari "Kodulugu". Õpikuid katsetati kakskeelsetes klassides järgneval 5 aastal
  • 1994/95 Uurimistöö kakskeelse õppe korraldusest; H. Asseri magistritöö "Eesti keel vene koolis – hetkeseis ja perspektiivid", Tartu 1995
  • 1995/96 Estica integreeritud programm 1. - 4.klassile Tasakaalustatud, vene ja eesti kultuuri traditsioone järgiva klassi- ja koolivälise tegevuse kava põhimõtete väljatöötamine
  • 1996/97 Suvine kooli keelelaager linnas koos Kivilinna ja Annemõisa koolide õpilastega algklassidele Teaduslik-praktiline konverents "Vene kool Eestis"
  • 1997/98 Kõik esimesed klassid alustasid õppetööd kakskeelse programmi järgi 1. ja 2. klassi eesti-vene kakskeelse kompleksõppe programmi ettevalmistamine: õppematerjali koostamine Suvine keelelaager Madsal koos Kivilinna ja Raatuse koolide õpilastega 1. - 9.klassi õpilastele (3 vahetust) Õpetajate poolt korraldatud teaduslik uurimistöö kakskeelse õppe mõjust õpilaste arengule Emakeele (vene keele) uute õpetusvormide kasutuselevõtt: spetsiaalsed emakeeletunnid, integreeritud keele ja kirjanduse tunnid (уроки словесности в старших классах); kompleksõpe, õppematerjalid (venekeelne loodusteaduslik lugemik 3.klassile)
  • 1998/99 Eesti-vene kakskeelse kompleksõppe algas 1. klassides Alustati eksperimentaalselt ajalooõpetust eesti keeles 5. klassis Suvine keelelaager koos Valga ja Aseri õpilastega Aseril Õpetajate A. Kaskmani, M. Küppari ja H. Asseri artiklid kõrgkoolidevahelise uurimisprojekti VERA publikatsioonide kogumikus "Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele", Tartu 1998 Kahele eesti keele õpetajale riigikeeleõpetaja staatuse omistamine ja metoodikakabineti sisseseadmine
  • 1999/2000 Eesti-vene kakskeelse kompleksõppe algas 2. klassides Alustas tegevust eesti rahvatantsu ring ja muretseti eesti rahvariided Loodud kontaktid Kambja Põhikooliga, kooliväliste ühisürituste traditsiooni algatamine
  • 2000/01 3. klassis alustati matemaatika õpetamist paralleelselt eesti- ja venekeelsetes gruppides (õpilaste ja lapsevanemate valikul) Kakskeelse programmi õpilased lülitusid kontrollgrupina keelekümblusmudeli teaduslikku uurimusse (HTM, Integratsiooni Sihtasutus); Eesti keele õpetajate võrgustiku Lõuna-Eesti keskuse avamine
  • 2001/02 Esmakordselt toimus aineõpetus eesti keeles gümnaasiumiastmes Esimene eksperimentaalklass täieliku kakskeelse programmiga lõpetas põhikooli Alustatud uurimistööd (J. Trubatshova, I. Dolgova, A. Kaskman, M. Küppar)
  • 2002/03 Kooli kakskeelse õppe tulemusi ja keelekümblusmudeleid käsitleva doktoritöö Osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse mudelitena kaitsmine (H. Asser)
  • 2003/04 Ühinemine Keelekümbluskeskuse projektiga hilise keelekümbluse programmi ettevalmistuseks; keelekümbluskabineti sisustamine A-korpuses
  • 2004/05 Tegevust alustas esimene hilise keelekümbluse VI klass; osavõtt ulatuslikust koolitusest keelekümblusõpetajatele, koolimeeskondadele ja koolijuhtidele
  • 2005/06 Kogu põhikoolis kasutatakse kakskeelse õppe mudelit.

Annelinna Gümnaasiumi medalistid

1984/1985 Kuld
  • Krivošei Jelena
 
1985/1986 Kuld
  • Intal Natalja
1985/1986 Hõbe
  • Karpova Diana
  • Stefanovitš Valeri
1986/1987 Kuld
  • Toltšejeva Jelena
1986/1987 Hõbe
  • Volter Anne
  • Markelainen Eduard
  • Abramjan Kira
  • Maskina Marianna
  • Mnogolesova Julia
1987/1988 Kuld
  • Volkova Janina
1987/1988 Hõbe
  • Portnova Diana
  • Skorodumova Svetlana
  • Kostin Vladimir
  • Stepanova Jelena
  • Šmarjova Maria
1988/1989 Kuld
  • Siltšenko Sergei
  • Suslov Andrei
1988/1989 Hõbe
  • Koneva Jelena
  • Portnova Tatjana
  • Zolotnikova Svetlana
  • Salnikova Natalja
1989/1990 Kuld
  • Ivanova Viktoria
  • Kožina Marina
1989/1990 Hõbe
  • Gontšarova Nina
  • Ivanova Viktoria
  • Iljašenko Tatjana
  • Kolotsei Viktoria
  • Flaišer Meta
  • Ivanova Lilia
  • Koenen Jelena
  • Makarova Marina
1990/1991 Kuld
  • Melnitšuk Roman
1990/1991 Hõbe
  • Masjukova Svetlana
  • Ostrovskaja Anna
  • Trešin Vadim
  • Bažutin Aleksandr
  • Kirillova Julia
  • Škalikova Natalja
  • Jeršova Julia
 1991/1992 Hõbe
  • Märtmaa Lilia
1992/1993 Kuld
  • Fedosov Vladislav
1992/1993 Hõbe
  • Lobaiko Viktoria
  • Martõnenko Vladimir
  • Šatskaja Anna
1993/1994 Kuld
  • Toom Maria
  • Fedorova Jelena
  • Hovanskaja Nadežda
1993/1994 Hõbe
  • Grigorjan Grigori
1995/1996 Kuld
  • Rakitin Aleksei
1995/1996 Hõbe
  • Matizen Ellen
  • Junkin Andrei
  • Haritonov Andrei
  • Golovko Anton
  • Rõbakova Julia
  • Siltšenko Vladimir
  • Sidorova Jelena
  • Jeršova Diana
1996/1997 Kuld
  • Koort Valeri
  • Garmanova Veronika
  • Martjanova Julia
1996/1997 Hõbe
  • Fedossova Svetlana
  • Kostjuk Tatjana
 1997/1998 Hõbe
  • Ivanova Julia
1998/1999 Kuld
  • Litvinenko Anton
  • Petrova Veronika
  • Plotnikova Alesja
  • Feklistova Marina
  • Hatsanovskaja Julia
1998/1999 Hõbe
  • Olonen Tatjana
1999/2000 Kuld
  • Kustjakova Jana
1999/2000 Hõbe
  • Kostandi Dmitri
  • Saveljeva Anastassia
  • Tšumakova Aljona
  • Lobareva Jelena
  • Remets Olga
  • Vorobjev Pavel
2000/2001 Kuld
  • Barsukova Julia
  • Mitrofaniva Julia
  • Orlova Svetlana
2000/2001 Hõbe
  • Fedorov Aleksandr
  • Rõbjeva Viktoria
  • Volovik Olga
  • Galanina Julia
  • Kazak Oksana
  • Larjuškin ALeksei
  • Lepp Sergei
  • Mäus Andrei
  • Nesmašnov Vadim
  • Šuba Diana
2001/2002 Kuld
  • Grik Julia
  • Feklistova Lidia
  • Matrosova Viktoria
2001/2002 Hõbe
  • Ajupova Anna
  • Grigorjev Arseni
  • Kontšits Diana
2002/2003 Kuld
  • Dorofejeva Julia
  • Feklistova Ljubov
  • Šarova Viktoria
  • Tšepurov Anton
2002/2003 Hõbe
  • Filipp Olesja
  • Tšertov Anton
  • Lõsjanskaja Jekaterina
  • Radziminskaja Dana
2003/2004 Kuld
  • Aljanki Anna
  • Dulneva Anna
  • Kolomainen Jekaterina
  • Salmina Jana
  • Kotova Anna
  • Vološina Karina
2003/2004 Hõbe
  • Faizulina Inna
  • Küts Marina
  • Nikitina Anna
  • Pantepajeva Svetlana
  • Strikov Vitali
  • Trussova Kira
  • Kazakova Irina
2004/2005 Kuld
  • Abarenkova Jekaterina
  • Kezonen Sergei
  • Kagan Margarita
2004/2005 Hõbe
  • Arutjunjan Pruza
  • Ivatševa Kristina
  • Kaermaa Karina
  • Kožanova Julia
  • Panarina Anna
  • Podlessnov Aleksei
  • Safronova Julia
  • Volovik Maria
  • Rakitina Jekaterina
2005/2006 Kuld
  • Viktoria Konõgina
  • Natalja Mogiljova
  • Marija Nikulina
  • Ljubov Radziminskaja
  • Olga Reili
2005/2006 Hõbe
  • Marina Grištšenko
  • Olga Ignatjeva
  • Aleksander Temmo
  • Natalja Velikanova
2006/2007 Kuld
  • Olga Gapejeva
  • Kristina Kübar
  • Mihhail Petrov
  • Alisa Popõrina
  • Karina Puks
2006/2007 Hõbe
  • Valeria Bida
  • Kristina Dubrova
  • Aleksandra Golubeva
  • Juri Kagan
  • Svetlana Kurdjuk
  • Anna Kutšinskaja
  • Nadežda Šabanova
  • Darja Zarudnjaja
  • Natalja Arhipenko
  • Anna Kazak
  • Jekaterina Maksimova
  • Olga Mihhailova
  • Jekaterina Rementsova
  • Alina Sidortšuk
  • Vladimir Vassiljev
2007/2008 Kuld
  • Leonid Ivanov
  • Tatjana Kudrjavtseva
  • Jelena Lõgina
  • Sergei Jagur
2007/2008 Hõbe
  • Dmitri Nikulin
2008/2009 Kuld
  • Darja Ivanova
  • Kseinia Bidžanova
  • Anton Kulikov
  • Ivan Nebogatov
  • Oksana Simina
2008/2009 Hõbe
  • Anton Mastitski
  • Denis Mirošnik
  • Aleksandr Muhhin
  • Jekaterina Andrejeva
  • Alvian Tõsjatšnikov
2009/2010 Kuld
  • Julia Gritsuk
  • Anastassia Semjonova
2009/2010 Hõbe
  • Julia Lipartova
  • Erika Kirpuu
2010/2011 Kuld
  • Igor Junkin
  • Krisitna Bespojasova
  • Julia Bokajeva
  • Aleksandra Bobrova
  • Maria Gromova
  • Ilja Gužovski
  • Anna Portnova
  • Aleksei Dolgov
  • Stanislav Mutsenjuk
  • Anton Malõšev
  • Krisitna Šabanova
2010/2011 Hõbe
  • Anastassia Smirnova
  • Aleksandr Popov
  • Jelizaveta Štšedrova
2011/2012 Kuld
  • Jekaterina Konstantinova
  • Svetlana Amelina
  • Olga Kulak
  • Alina Reino
  • Julia Mastitskaja
  • Elika Lovjagina
  • Vlad-Julian Piljukov
  • Erika Rementsova
2011/2012 Hõbe
  • Diana Povaljajeva
  • Viktoria Valujevski
2012/2013 Kuld
  • Aleksander Abramov
  • Jelena Mazuruk
  • Artur Radziminski
  • Julia Tsilman
  • Inga Bogoljubov
  • Alina Kostõgova
2012/2013 Hõbe
  • Roland Bugai
  • Aleksander Koljazin
  • Jana Aleksejeva
  • Diana Trutneva
  • Kristina Sõsa
2013/2014 Kuld
  • Ilona Jegorkina
  • Aleksei Mahnatš
  • Viktor Anissimov
  • Jekaterina Krasohhina
  • Viktoria Samonova
2013/2014 Hõbe
  • Evelin Sõsa
  • Andrei Firsov
  • Diana Paju
  • Kristina Kägu
2014/2015 Kuld
  • Veronika Doduhh
  • Maria Kukina
  • Polina Kuljova
  • Diana Snajgovskaja
  • Margus Štšeglov
  • Džessika Teiman
  • Elika Litvin
  • Anastassija Ugrjomova
2014/2015 Hõbe
  • Veronika Kljonova
  • Anita Lebedeva
  • Sofija Ratmanova
  • Diana Tšubarova
  • Ervik Sääsk
  • Viktoria Treštšina

2015/2016 Kuld

  • Anna Golubeva
  • Anita Kurm
  • Jelena Kazak
  • Dajana Bakuleva
  • Valeria Lebedeva
  • Evelin Kondratjeva
 

2016/2017 Kuld

  • Jekaterina Goidina
  • Diana Belolipetskaja
  • Anna Sidorenko
  • Deniss Salmijanov
  • Diana Schmidt
  • Ruslan Eskov
  • Jana Kozõreva
  • Anastasiia Gornostaeva

2016/2017 Hõbe

  • Alina Karhu
  • Olga Kudrjavtseva

2017/2018 Kuld

  • Anastasija Kovešnikova
  • Anastasia Koršunova
  • Viktoria Tukmatšova
  • Andrei Gužovski
  • Arina Semjonova

2017/2018 Hõbe

  • Karina Pilnik

2018/2019 Kuld

  • Elen Liivapuu

2018/2019 Hõbe

  • Laura Niukkanen

2019/2020 Kuld

  • Konstantin Brik 
  • Maria Dudareva

2019/2020 Hõbe

  • Maria Jefimova
  • Dominic Laaneots

 

Gümnaasiumi põhimäärus

Tartu 14. veebruar 2013. a. nr 452

TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS

Põhimäärus kinnitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lg 2 ja Tartu linna põhimääruse § 47 lg 1 alusel.

1. PEATÜKK

Üldsätted

§ 1. NIMETUS

Kooli nimetus on Tartu Annelinna Gümnaasium (edaspidi kool).

§ 2. HALDUSALA JA ÕIGUSLIK SEISUND

(1) Kool on Tartu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalüldhariduskool, mis tegutseb Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna (edaspidi haridusosakond) haldusalas.

(2) Kool lähtub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.
 

§ 3. ASUKOHT

Kool asub Tartus. Kooli aadress on Kaunase pst 68, Tartu.

§ 4. KOOLI TEGUTSEMISE VORM

Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, kus õpilastel on võimalik omandada põhiharidust ja üldkeskharidust.

§ 5. KOOLI ÕPPEKEEL

(1) Kooli põhikooliosas on õppekeelteks vene keel ja eesti keel. Õpe võib olla korraldatud kakskeelse õppena.

(2) Kooli gümnaasiumiosas on enne 2011/2012. õppeaastat õpinguid alustanud õpilaste õppekeeleks vene keel või nende õpilaste õpe võib olla korraldatud kakskeelse õppena.

(3) Kooli gümnaasiumiosas on alates 2011/2012. õppeaastast õpinguid alustanud õpilaste õppekeeleks eesti keel.
 

§ 6. ÕPPEVORM

Koolis toimub statsionaarne õpe ja mittestatsionaarne õpe.

§ 7. ASJAAJAMINE

(1) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamist korraldatakse linnavalitsuse kehtestatud korras.

(3) Koolil on oma veebileht http://www.tag.ee, mille kaudu teeb kool üldsusele kättesaadavaks avalikustamist vajavad dokumendid ja andmed.
 

§ 8. PITSAT JA SÜMBOOLIKA

(1) Koolil on oma nimetuse ja Tartu vapi kujutisega pitsat, mis vastab Tartu linna põhimääruses kehtestatud nõuetele.

(2) Koolil on oma sümboolika ja oma sümboolikaga dokumendiplangid.
 

§ 9. EELARVE JA PANGAKONTO

(1) Koolil on oma eelarve Tartu linna eelarve osana.

(2) Kool kasutab linnavalitsuse pangakontosid, mis kuuluvad kontsernikonto koosseisu.
 

2. PEATÜKK

Tegevuse eesmärgid ja ülesanded

§ 10. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID

Kooli tegevuse eesmärgid on:

  1. võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning omandada põhiharidust ja üldkeskharidust;
  2. toetada õpilase rahvusliku identiteedi kujunemist ja lõimumist Eesti ühiskonda;
  3. tagada eesti keelest erineva ema- või kodukeelega õpilastele eesti keele omandamine tasemel, mis võimaldab jätkata pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes;
  4. tagada vene keele omandamine emakeele tasemel.

§ 11. KOOLI ÜLESANDED

Kooli ülesanded on:

  1. luua õpilastele tingimused ja võimalused koolikohustuse täitmiseks ning põhihariduse omandamiseks;
  2. luua õpilastele tingimused ja võimalused üldkeskhariduse omandamiseks selliselt, et nad omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad tõrgeteta jätkata õppimist kõrghariduse või kutsehariduse tasemel;
  3. luua hariduslike erivajadustega õpilastele tingimused ja võimalused õppimiseks, korraldada eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist ning pakkuda vajadusel teisi tugi- ja nõustamisteenuseid;
  4. pakkuda eesti keelest erineva emakeelega õpilaste vajadustele vastavat ja valikuid võimaldavat õppekava ja õppekorraldust ning turvalist ja kaasaegset vaimset ja füüsilist õppekeskkonda;
  5. kujundada sobiv keele- ja õppekeskkond vene keele kui emakeele ja eesti keele kui teise keele õppimiseks;
  6. kujundada õpilase arengut toetav mitmekultuuriline õppe- ja arengukeskkond, väärtustada õpilaste rahvuskultuuri ning korraldada neile keele- ja kultuuriõpet;
  7. kujundada sotsiaalne keskkond, mis väärtustab inimesi, koostööd ja häid suhteid;
  8. juurutada tervislikku eluviisi;
  9. tagada õpilastele õigusnormide kohane päevakava, õppekorraldus ja –koormus ning toitlustamine;
  10. tagada koolitervishoiuteenuse kättesaadavus;
  11. luua õpilastele tingimused kultuuri- ja sporditegevuseks;
  12. luua koolitöötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste rakendamiseks ja täiendamiseks ning korraldada koolitöötajatele koolitusi;
  13. kasutada koolile eraldatud ressursse sihipäraselt ja mõistlikult õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tagamiseks;
  14. teha kooli eesmärkide täitmisel koostööd õpilaste seaduslike esindajatega (edaspidi vanem), haridusosakonna, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, lastekaitsespetsialistide, teiste koolide ning muude organisatsioonide ja isikutega nii Tartu linna, Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil;
  15. tutvustada oma tegevust üldsusele.

3. PEATÜKK

Kooli struktuur

§ 12. STRUKTUUR

(1) Koolis tegutsevad struktuuriüksustena:

  1. põhikool;
  2. gümnaasium;
  3. valdkonnapõhised keskused;
  4. tugikeskus;
  5. raamatukogu;
  6. Lõuna-Eesti seire- ja nõustamiskeskus.

(2) Kooli põhikooliosa ülesandeks on korraldada koolikohustuse täitmiseks ning põhihariduse omandamiseks vajalike tingimuste loomist. Põhikoolis on õpe korraldatud klassipõhiselt (1.-9. klass).

(3) Kooli gümnaasiumiosa ülesandeks on korraldada üldkeskhariduse omandamiseks vajalike tingimuste loomist. Gümnaasiumis on õpe korraldatud õppekavas ettenähtud kursuste põhiselt.

(4) Valdkonnapõhiste keskuste ülesanne on kavandada, korraldada ja analüüsida (aine)valdkonna õppe- ja metoodilist tegevust. Valdkonnapõhised keskused moodustab kooli direktor käskkirjaga.

(5) Tugikeskuse ülesanne on korraldada õpilaste arengu jälgimist ja tugimeetmete rakendamist, koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet, luua neile tingimused ja võimalused õppimiseks, tagada õpilaste, õpetajate ja vanemate eripedagoogiline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine või pakkuda vajadusel teisi tugi- ja nõustamisteenuseid ning korraldada õpiabirühmade tegevust ja õpiabi osutamist.

(6) Raamatukogu ülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemisega kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. Raamatukogu tegevus on korraldatud lähtuvalt haridus- ja teadusministri kinnitatud töökorralduse alustest.

(7) Lõuna-Eesti seire- ja nõustamiskeskuse ülesanne on toetada Lõuna-Eesti eesti keele kui teise keele õpetajate ja teises keeles õpetavate aineõpetajate kutsealast tegevust nõustamise ja koolitustega ning koguda ja laenutada õpetajatele teemakohast õppe- ja metoodilist kirjandust. Keskuse tegevust koordineerib Sihtasutus Innove.

(8) Struktuuriüksuste koosseisu, täpsemad ülesanded ja tegevuse korralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
 

4. PEATÜKK

Kooli juhtimine

§ 13. KOOLI DIREKTOR

(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab kooli tegevuse eesmärkide ja ülesannete elluviimise, õppe- ja kasvatustegevuse ning põhimääruse alusel koolis läbiviidava muu tegevuse korraldamise, kooli üldseisundi ja arengu ning raha õiguspärase, sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest, samuti kooli kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise, säilimise ning korrashoiu eest.

(2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli kodukorra ja töökorralduse reeglite täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös koolielu korraldamiseks loodud organitega (juhtkond, metoodikanõukogu, õppenõukogu, hoolekogu, õpilasesindus ja tervisenõukogu), linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning muude organitega.
 

§ 14. KOOLI DIREKTORI ÜLESANDED

Käesoleva põhimääruse paragrahvis 13 nimetatud ülesannete täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks kooli direktor muuhulgas:

  1. korraldab kooli õppekava koostamist ja kehtestab selle;
  2. korraldab hariduslike erivajadustega õpilaste õpet, moodustab selleks vajadusel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 51 lõikes 1 nimetatud rühmi või klasse;
  3. otsustab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel õpilasele vajalike tugi- või mõjutusmeetmete rakendamise või volitab selleks teist isikut;
  4. koordineerib koolielu korraldamiseks loodud organite tegevust ning tagab nende seaduslike ja pädevuse piires vastuvõetud otsuste täitmise;
  5. korraldab kooli vastuvõtutingimuste koostamise ja kehtestab need linnavolikogu antud pädevuse piires ning haridusosakonnaga kooskõlastatult;
  6. otsustab personalivajaduse üle, jagab töötajate vahel tööülesanded ja –kohustused, teeb haridusosakonna kaudu linnavalitsusele ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;
  7. sõlmib koolitöötajate koosseisus ettenähtud ametikohtade täitmiseks töölepinguid, muudab, lõpetab ja ütleb neid üles ning võtab töötajaid vastutusele töölepingu rikkumise eest;
  8. loob koolitöötajatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad töötingimused;
  9. tagab sisehindamise korraldamise koolis, kehtestab sisehindamise korra ja aruande;
  10. kehtestab kodukorra ja muud kooli tegevust reguleerivad dokumendid (korrad, juhendid, juhised jne);
  11. tagab õpilase arengut toetava õppekeskkonna kujundamise;
  12. korraldab isikuandmete kaitset ja avalikule teabele juurdepääsu, samuti teabele juurdepääsupiirangute kehtestamise;
  13. tagab kooli eelarve täitmise ning õigusaktidega ette nähtud aruannete koostamise ja esitamise;
  14. tagab kooli, õpilaste ja pedagoogidega seotud andmete kandmise Eesti Hariduse Infosüsteemi;
  15. koordineerib kooli osalemist siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides ja programmides ning tagab nende kaudu linnale võetud kohustuste tulemusliku täitmise;
  16. esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente haridusosakonnale.

(2) Oma ülesannete täitmiseks kooli direktor oma pädevuste piires:

  1. esindab kooli ja teeb Tartu linna nimel tehinguid, mis on suunatud käesolevas
  2. põhimääruses, õigus- ja haldusaktides sätestatud ja töölepingus kokkulepitud ülesannete täitmisele;
  3. planeerib kooli eelarve tulud ja kulud;
  4. annab käskkirju ja töötajatele korraldusi;
  5. esitab haridusosakonnale või haridusosakonna kaudu linnavalitsusele kooli tegevuseks vajalike dokumentide eelnõusid;
  6. moodustab ajutisi töörühmi või komisjone;
  7. allkirjastab kooli nimel dokumente, koostab analüüse, korraldab riigihankeid ja teeb teisi vajalikke toiminguid.

5. PEATÜKK

Koolielu korraldamiseks loodud organid

§ 15. KOOLI ÕPPENÕUKOGU JA HOOLEKOGU

Koolil on õppenõukogu ja hoolekogu, mis tegutsevad õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

§ 16. KOOLI ÕPILASESINDUS

(1) Koolil on õpilasesindus, mis tegutseb oma põhimääruse alusel.

(2) Kooli esimene õpilasesindus valitakse kooli õpilaskonnas korraldatava valimise teel. Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, tehes samas teatavaks ka enda otsuse esimese õpilasesinduse liikmete arvu kohta. Valimised kuulutatakse välja arvestusega, et õpilastel on võimalik ühe kuu vältel seada üles kandidaate. Sellele järgneb õpilaskonnas korraldatav salajane hääletamine, kus igal õpilasel on üks hääl, mille ta saab anda ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Esimesse õpilasesindusse kuuluvad enim hääli saanud õpilased sõltuvalt õpilasesinduse liikmete arvust.

(3) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu koostab õpilasesindus, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskonna poolt heakskiidetud põhimääruse kinnitab kooli direktor käskkirjaga. Õpilasesinduse põhimäärust muudetakse samas korras.

(4) Kooli õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitatakse enne kinnitamist õpilaskonnale arvamuse avaldamiseks. Arvamuse avaldamiseks peab õpilaskonnal olema võimalik õpilasesinduse põhimääruse eelnõuga tutvuda ühe kuu vältel, millele järgneb avalik arutelu, kus õpilased saavad oma ettepanekuid esitada. Avalikuks aruteluks korraldatud koosolekul otsustatakse ettepanekute arvestamine või arvestamata jätmine ning kiidetakse õpilasesinduse põhimäärus heaks. Avaliku arutelu aeg ja koht tehakse õpilastele teatavaks põhimääruse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamisega samal ajal.

§ 17. KOOLI JUHTKOND

(1) Koolil on juhtkond, mille ülesanne on kooli töö korraldamine, kooli õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, edukuse hindamine ja õppenõukogule vajalike ettepanekute tegemine. Kooli juhtkond on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.

(2) Kooli juhtkonda kuuluvad õppealajuhatajad, tugikeskuse juhataja, infojuht ja huvijuht.

(3) Kooli juhtkonna täpsemad ülesanded ja töökorra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

§ 18. KOOLI METOODIKANÕUKOGU

(1) Koolis tegutseb metoodikanõukogu, mille ülesanne on õpetajate õppe- ja metoodilise tegevuse kavandamine, korraldamine ja analüüsimine.

(2) Metoodikanõukogu koosseisu, täpsemad ülesanded ja tegevuse korraldamise põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

§ 19. KOOLI TERVISENÕUKOGU

(1) Koolis tegutseb tervisenõukogu, mille ülesanne on terviseedendamise alase töö korraldamine.

(2) Kooli tervisenõukogu koosseisu kinnitab ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted määrab kooli direktor käskkirjaga.
 

6. PEATÜKK

Kooli õppekorraldus, -keskkond ja õppekavaväline tegevus

§ 20. KOOLI ÕPPEKAVA

(1) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi „kooli õppekava”), mis on koolis õpingute alusdokument. Kooli õppekava kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks kooli direktor käskkirjaga.

(2) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi tema õppeajas, -sisus, -protsessis ja -keskkonnas, selleks koostab kool õpilasele individuaalse õppekava. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga tugikeskuse juhataja esildise alusel.
 

§ 21. ÕPPETÖÖ KORRALDAMISE ALUSED

(1) Koolis on õpe korraldatud õppeaastati. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeveerandil on õpe korraldatud õppepäevadena. Õppepäevadel on õpilase õppetöö korraldatud õppetundidena.

(2) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

(3) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(4) Kool võib põhikooliosas korraldada suvevaheajal täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

(5) Kooli direktor võib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustada käskkirjaga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud klasse või rühmi. Kool korraldab hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õpet ja kasvatust ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmist, üleviimist ning väljaarvamist.
 

§ 22. KOOLI PÄEVAKAVA

(1) Koolil on päevakava, mis kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust (sh tunniplaani). Kooli päevakava kehtestab direktor käskkirjaga.

(2) Õpilasele ja vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud viisil teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
 

§ 23. KOOLI ÜLDTÖÖPLAAN

Koolil on üldtööplaan, milles määratletakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest. Üldtööplaani kinnitab õppenõukogu.

§ 24. KOOLI KODUKORD

(1) Koolil on kodukord, mille kehtestab direktor, ning see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kooli kodukorras nähakse muuhulgas ette:

  1. õppes osalemise korraldus;
  2. õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord;
  3. vajadusel täiendavad alused õpilase gümnaasiumist väljaarvamiseks;
  4. kuidas teavitatakse õpilasi ja vanemaid hindamisest ning õpilase õppest puudumisest;
  5. õppest puudumise mõjuvad põhjused või puudumise põhjuste mõjuvaks lugemise tingimused;
  6. õpilasele õppekavaväliseks tegevuseks oma kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutusse andmise tingimused ja kord;
  7. õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, juhtumite lahendamise ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud meetmete rakendamise kord;
  8. jälgimisseadmestiku kasutamise kord;
  9. õpilasele ja vanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa teatavaks tegemise kord;
  10. õpilase tunnustusmeetmed;
  11. kooli hoiule võetud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord;
  12. õpilase suhtes tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord;
  13. kooli kasutuses olevale linnavarale õpilase poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamise kord;
  14. koolielu korraldamiseks tehtud otsustest või kinnitatud dokumentidest õpilase ja vanema teavitamise kord;
  15. koolihoones ja territooriumil keelatud tegevused;
  16. vastutus kodukorra rikkumise eest.

(2) Kooli direktor esitab kooli kodukorra eelnõu õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, juhtumite lahendamise ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud meetme rakendamise korra osas enne kehtestamist kooskõlastamiseks haridusosakonnale.
 

§ 25. ÕPILASE KOOLI VASTUVÕTMINE JA KOOLIST VÄLJAARVAMINE

(1) Kool võtab õpilase vastu kooli vastuvõtutingimuste alusel.

(2) Õpilane arvatakse koolist välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 alusel või kooli kodukorras loetletud tingimustel.

(3) Õpilase kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise otsustab kooli direktor käskkirjaga.
 

§ 26. ÕPPEKAVAVÄLINE TEGEVUS

(1) Kooli direktori otsusel korraldab kool õpilastele õppekavavälise tegevusena:

  1. pikapäevarühma tegevust;
  2. huvitegevust, mida korraldatakse muuhulgas ringide ja stuudiotena.

(2) Kooli direktor otsustab lähtuvalt kooli eelarvest, kas õppekavavälist tegevust korraldatakse tasu eest või tasuta. Kui õppekavavälist tegevust korraldatakse tasu eest, kinnitatakse selle hind kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
 

7. PEATÜKK

Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused

§ 27. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda talle kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

(2) Õpilasel on muuhulgas õigus:

  1. nõuda õppe korraldamist vastavalt oma individuaalsetele vajadustele, sobivate õppemeetodite valimist ning vajaduse korral diferentseeritud õppe korraldamist;
  2. nõuda kooli või omandatavas haridusliigis või -tasemel seatud eesmärkidele ja ülesannetele vastava õppe otstarbekat korraldamist;
  3. nõuda riiklikule õppekavale ja kooli õppekavale vastavat õpet;
  4. õppida individuaalse õppekava järgi;
  5. võtta osa koolis korraldatavast õppekavavälisest tegevusest;
  6. õppida koduõppe vormis;
  7. omandada koolis tasuta üldharidust;
  8. saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse, õppimisvõimaluste ning enda õiguste ja kohustuste kohta;
  9. saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat õppetunnivälist õpiabi õpetaja tööaja piires;
  10. olla valitud õpilaskonna esindajana õpilasesindusse;
  11. pöörduda hädaabi saamiseks koolitöötajate poole;
  12. saada koolis õppimise ajaks õpilaspilet;
  13. saada koolilõunat vastavalt päevakavale;
  14. teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe paremaks korraldamiseks;
  15. kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt kooli kodukorrale;
  16. saada haridusosakonnast teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;
  17. pöörduda oma õiguste kaitseks haridusosakonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, kooli hoolekogu, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole.

(3) Õpilane on muuhulgas kohustatud:

  1. täitma koolikohustust;
  2. osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;
  3. õppima oma võimete kohaselt;
  4. täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
  5. täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid;
  6. käituma koolis väärikalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;
  7. suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt, hoidma loodust ja säästma keskkonda;
  8. hoidma kooli head mainet;
  9. hoidma kooli kasutuses olevat linnavara ja muid esemeid.

(4) Varalise kahju, mille õpilane on koolile tekitanud, hüvitab õpilane või tema vanem kooli kodukorras ja õigusaktides sätestatud korras.
 

§ 28. VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

(1) Vanematel on muuhulgas õigus:

  1. saada koolist teavet oma lapse kohta ja selgitusi koolikorralduse, õppimisvõimaluste ning enda õiguste ja kohustuste kohta;
  2. taotleda oma lapsele koduõppe rakendamist;
  3. otsustada õigusaktidega sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;
  4. teostada piiratud teovõimega õpilase õigusi;
  5. osaleda vanemate koosolekul;
  6. kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;
  7. teha koolile ettepanekuid õppe ja koolielu paremaks korraldamiseks;
  8. pöörduda oma õiguste kaitseks haridusosakonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema, kooli hoolekogu, politseiametniku või sotsiaaltöötaja poole.

(2) Vanemad on muuhulgas kohustatud:

  1. võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist;
  2. looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  3. esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  4. tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  5. tegema koostööd kooliga, et tagada õpilasele tema individuaalsetest vajadustest lähtuv õpe;
  6. kasutama meetmeid, mida kool pakub;
  7. pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
  8. taotlema vajaduse korral koolilt koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

§ 29. KOOSTÖÖ KOOLI, VANEMA JA ÕPILASE VAHEL

(1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Põhikooliosas on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt kümne gümnaasiumi õpilase vanema nõudmisel kohustatud kokku kutsuma gümnaasiumi õpilaste vanemate koosoleku.

(2) Õpilase arengu toetamiseks korraldab kool temaga arenguvestlusi, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
 

8. PEATÜKK

Koolitöötajad

§ 30. KOOLITÖÖTAJATE TÖÖÜLESANDED, ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS

(1) Koolitöötajate tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus on määratud töölepingus (sealhulgas ametijuhendis) ja töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus, kooli kodukorras, seadustes ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktides.

(2) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine kooli õppekava järgi, arvestades kooli ning õpetatavas haridusliigis ja -tasemel seatud eesmärke ja ülesandeid.

(3) Kooli teiste töötajate ülesandeks on tagada kooli häireteta töö, asjaajamise korraldamine, heaperemehelik majandamine, linnavara ja muude esemete säilimine ning korrasolek.

(4) Koolitöötajatel on keelatud avalikustada õpilaselt saadud teavet õpilase ja tema perekonna kohta, välja arvatud juhul, kui andmete avaldamise kohustus tuleneb seadusest.

(5) Koolitöötajad on kohustatud andma teavet linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

(6) Koolitöötajatel on õigus täiendada oma erialaseid või pedagoogilisi teadmisi vastavalt töölepingu seadusele ja täiskasvanute koolituse seadusele. Pedagoogid osalevad koolitustel vastavalt täiendkoolituskavale.

(7) Koolitöötajatel on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

(8) Koolitöötajatel on õigus esitada kooli direktorile ettepanekuid õppekorralduse parandamiseks ning pöörduda oma õiguste kaitseks haridusosakonna poole.
 

9. PEATÜKK

Kooli tegevuseks loodud tingimused

§ 31. VARA

(1) Kooli kasutuses olev vara on koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu linnavara, õigused ning hüved. Kooli kasutuses oleva linnavara omanik on Tartu linn.

(2) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Tartu linnale rahaliste kohustuste võtmine toimub Tartu linnavara eeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
 

§ 32. RAHALISED VAHENDID JA RAAMATUPIDAMINE

(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, sihtotstarbelistest ning projektipõhistest eraldistest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning käesolevas põhimääruses sätestatud tasulisest tegevusest saadud laekumistest.

(2) Lisaks õppekavavälisele tegevusele on kooli tasuliseks tegevuseks tema kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine, koolieelikute ettevalmistusrühma tegevus, koolituste korraldamine ja paljundusteenus. Tasulise tegevuse hinnad kinnitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

(3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond koos kooli direktoriga.
 

§ 33. JÄRELEVALVE

(1) Riiklikku järelevalvet kooli tegevuse üle tehakse õigus- ja haldusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kui riikliku järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, tasutakse see kooli eelarvest.

(3) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse, sihipärasuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet (sealhulgas teenistuslikku järelevalvet) linnavalitsus.
 

10. PEATÜKK

Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 34. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

(1) Kooli korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus.

(2) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab linnavalitsus kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis.

(3) Kooli tegevuse lõpetamisel täidab kooli direktor kooli tegevuse käigus Tartu linnale võetud kohustused ja nõuab sisse võlad, arvestades linnavalitsuse moodustatud likvideerimiskomisjoni otsustega.
 

11. PEATÜKK

Lõppsätted

 

 

§ 35. KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu.

 

 

§ 36. KEHTETUKS TUNNISTAMINE

Tartu Linnavolikogu 14. aprilli 2011. a otsus nr 193 „Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. PÕHIMÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Põhimäärus jõustub 1. märtsil 2013. a.

Lehed

Telli voog RSS - üldinfo
You are reporting a typo in the following text:
Simply click the "Send typo report" button to complete the report. You can also include a comment.